Akadeemilise kultuuri kandjana edendame teaduspõhise hariduse kaudu loodussäästlikku mõtteviisi ning maaelu tarka ja tasakaalustatud korraldamist.

Eesti Maaülikooli teadus- ja arendustegevuse strateegia aastani 2015 - teadmistepõhine biomajandus

NÕUKOGU MÄÄRUS

24. märts 2011 nr 1

Strateegia kehtestatakse Eesti Maaülikooli põhikirja punkti 26.1.4. ja Eesti Maaülikooli arengukava aastani 2015 alusel.

1.  Sissejuhatus

Eesti Maaülikool soovib tõhusamalt kaasa aidata euroopalike ühisväärtuste loomisele, täites samal ajal Eestile ainuomase ja kordumatu emakeelse kõrgkultuuri ja teaduse säilitamise kohustust.

Ülikooli sihiks on areneda avatud, paindliku juhtimise ning nüüdisaegse taristuga ülikooliks. Ülikoolil on vajalikud eeldused toimida heatasemelise õppe-, loome- ning teadus- ja arendusasutusena eluks vajalike primaarsete ressursside jätkusuutliku (kestliku) kasutamise ja elukeskkonna säilitamisega seotud interdistsiplinaarsetes valdkondades. Ülikool on järjest tihedamalt seotud rahvusvaheliste teadus- ja arendustegevuse koostöövõrgustikega, meie teadlaste osavõtul välja töötatud teaduslikel lahendustel on rahvusvaheline tähtsus nii loodusressursside keskkonnasõbraliku kasutamise edendamise kui ka loodusressursside kaitse seisukohast.

Lissaboni strateegia on sätestanud säästva arengu üldeesmärgi – praeguste ja tulevaste põlvkondade heaolu ja elutingimuste jätkusuutliku parandamise. Euroopa Liidu teaduspoliitilistes suundumustes on esiplaanil inimese elu kvaliteediga seonduv: keskkond, toit, energeetika, regionaalareng ja säästlik põllumajandus.

Nutika, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ sõnastab kolm prioriteeti: 1) teadmiste- ja innovatsioonipõhise majanduse arendamine; 2) ressursitõhusama, loodussäästlikuma ja konkurentsivõimelisema majanduse edendamine; 3) kõrge tööhõivetasemega majanduse tugevdamine, et tagada sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus.

Esimese prioriteedi toetamise üheks teeks on viia ellu suurprojekt „Innovatiivne liit“, mille eesmärk on lahendada ühiskonna probleeme sellistes valdkondades nagu kliimamuutused, energia- ja ressursitõhusus, tervishoid ning elanikkonna vananemine. Kuivõrd taastumatud loodusressursid on ammendumas, siis on eksistentsiaalselt vajalik kasutada taastuvaid ressursse. Seetõttu on liikmesriikide vahelise innovatsioonialase partnerluse raames kavas 2020. aastaks arendada välja teadmistepõhine biomajandus.

Teadmistepõhine biomajandus on jätkusuutlik biomassi tootmine ja väärindamine toiduks, kiuks, tööstuslikeks materjalideks ja energiaks.

Teise prioriteedi toetamise üheks teeks on viia ellu suurprojekt „Ressursipõhine Euroopa“, mille eesmärk on toetada üleminekut ressursitõhusa ja senisest vähem CO2  heidet tekitava majanduse suunas.

Jätkusuutliku arengu tagamiseks peab Eesti oluliseks inimsõbraliku elukeskkonna kolme põhisamba – majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna – võrdset tähtsustamist ning tasakaalustatud ja sidusat arengut.

Puhas ja kaunis loodus on Eesti oluline rahvusvaheline konkurentsieelis, see soodustab turismi arengut ja toetab inimeste soovi Eestis elada ja töötada. Uued teadmised ja tehnoloogiad annavad võimaluse taastuvate loodusvarade säästlikuks kasutamiseks ning aitavad vähendada kahjulikku mõju keskkonnale.

Käesolev Eesti Maaülikooli teadus- ja arendustegevuse strateegia – „Teadmistepõhine biomajandus“ – ühendab ühise uurimistööahela kaudu: 1) taastuvate loodusressursside ja keskkonna jätkusuutliku ja säästliku kasutamise; 2) toidutootmise tehnoloogiate arendamise; 3) mittetoiduliste looduslike toodete ja protsesside paremaks muutmise inimese tervise ja heaolu edendamiseks.

 

1. Teadus- ja arendustegevuse prioriteedid ja põhisuunad

Ülikooli teadus- ja arendustegevuse prioriteetide valikuprotsess lähtub Euroopa Liidu suundumustest ja asjaolust, et Eesti Maaülikool on ainuke ülikool Eestis, mille õppe- ja teadustegevuse põhisuunad hõlmavad eluks vajalike primaarsete ressursside jätkusuutliku kasutamise ja elukeskkonna säilitamise problemaatika terviklikult.

Eesmärgiga aidata ühise uurimistööahela kaudu kaasa keskkonna säästmisele ja elurikkuse säilitamisele ning ohutu ja tervisliku toidu tootmisele koondab strateegia taimekasvatuse ja taimebioloogia, aianduse, taimetervise, mullateaduse ja agrokeemia, maastiku- ja keskkonnakorralduse, maastikuarhitektuuri, elurikkuse, rakendushüdrobioloogia, loomageneetika ja tõuaretuse, söötmisteaduse, vesiviljeluse, morfoloogia ja füsioloogia, pidamiskeskkonna, loomade heaolu ja karja tervise, veterinaarse mikrobioloogia ja parasitoloogia, kliinilise veterinaarmeditsiini, toiduteaduse ja toiduhügieeni, metsakasvatuse ja metsaökoloogia, metsakorralduse, metsatööstuse, geomaatika, maaehituse, veemajanduse, biotehniliste süsteemide, tootmistehnika, energeetika ning maamajanduse ökonoomika vastutusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse ning teadmus- ja tehnoloogiasiirde-alase tegevuse.

Akadeemilise tegevuse vastutusvaldkonnad koonduvad omavahelise koostöö kaudu kuude fookusvaldkonda: põllumajandus, keskkond, metsandus, tervis ja toit, tehnika ja tehnoloogia ning maamajandus.

1.1.            Prioriteedid:

1.1.1.      Taastuvate loodusressursside ja keskkonna jätkusuutliku kasutamise tehnoloogiate arendamine.

1.1.2.      Ohutu ja tervisliku toidu tootmisega seotud teaduse ja tehnoloogia arendamine.

1.1.3.      Mittetoiduliste bioloogiliste toodete ja protsesside parendamisele suunatud teaduse ja tehnoloogia arendamine.

1.1.4.      Biomajandusliku tootmistehnika ja tehnoloogiate arendamine.

1.1.5.      Maaühiskonna toimimise ja arendamise sotsiaalsete mõjude uurimine.

1.2.            Põhisuunad:

1.2.1.      Mullaviljakuse säilitamine ja parandamine.

1.2.2.      Keskkonnahoidlikud metsa- ja taimekasvatustehnoloogiad.

1.2.3.      Toiduohutus ja toiduainete tehnoloogiad.

1.2.4.      Taimsete ja loomsete saaduste kvaliteet.

1.2.5.      Loomade tervis ja heaolu.

1.2.6.      Elurikkuse säilitamise ja keskkonnatalitluse tagamine.

1.2.7.      Populatsiooni- ja produktsioonibioloogia.

1.2.8.      Ökosüsteemide teenused.

1.2.9.      Maakasutuse planeerimine ja maakasutust mõjutavat tegurid.

1.2.10.  Jäätmemajandus.

1.2.11.  Taastuvate looduslike materjalide omadused ja kasutamine.

1.2.12.  Integreeritud energiasüsteemid, taastuvenergeetika, biomajanduslik tootmistehnika ning biomajanduslikud tehnoloogiad; energiajulgeolek.

1.2.13.  Maaelu sotsiaalmajanduslik käsitlemine, sh toidujulgeolek e. elanikkonna piisav varustamine Eestis toodetud toiduga.

1.2.14.  Katseloomateadus ning kliinilised ja ravimiuuringud.

 

2.  Teadus- ja arendustegevuse eesmärgid

Eesti peab oma arengut suunavates dokumentides vajalikuks toetada tegevusi, mis aitavad toidu- ja biotehnoloogia ning põllumajanduse valdkonnas välja arendada süsteemi, mis rahuldaks eelkõige nõudluse ohutu ja tervisliku toidu ning bioenergia järele ning minimeeriks loomadelt inimesele levivate haiguste ohtu.

 

2.1. Üldeesmärgid:

2.1.1. Teaduslike probleemide terviklik käsitlus, hea instituutidevaheline koostöö ning teadusaparatuuri ja -laborite ühiskasutus.

2.1.2. Multidistsiplinaarne teadustöö keskkonna-, tervise- ja majandusaspektide paremaks lõimumiseks.

2.1.3. Jätkusuutlikud uurimisrühmad, tulemuslik koostöö ettevõtete, teiste ülikoolide ja uurimisasutustega.

2.1.4. Atraktiivne, populaarsete erialadega ülikool, piisav teadlaste ja õppejõudude järelkasv ning lõpetajate hea konkurentsivõime tööturul.

 

2.2. Valdkondlikud eesmärgid:

2.2.1. Aidata teadus- ja arendustegevuse kaudu kaasa taastuvate loodusvarade jätkusuutlikule kasutamisele ning keskkonnaseisundi säilitamisele ja paranemisele.

2.2.2. Edendada keskkonda säästvate tehnoloogiate väljatöötamist põllumajanduses ja metsanduses, et aidata kaasa keskkonnasõbraliku toidulise ja mittetoidulise toorme tootmisele ning majanduse, keskkonnahoiu ja tööhõive valdkonnas sünergia suurenemisele.

2.2.3. Aidata kaasa elurikkuse säilimisele ja maastike kaitsele, tugevdades nende säilitamise, kaitse ja majandamise alaseid uurimissuundi.

2.2.4. Tugevdada loomade tervise ja heaolu, veterinaarse rahvatervise ning toiduteaduse-alaseid uurimissuundi, arvestades muutuvate keskkonna- ja kliimatingimustega ning suureneva vajadusega ohutu ja tervisliku toidu järele.

2.2.5. Aidata kaasa taastumatutest ressurssidest sõltuvuse vähendamisele, arendades taastuvenergeetika ja energiasäästu uurimissuundi.

2.2.6. Aidata teadus- ja arendustegevuse kaudu kaasa keskkonnahoidliku ning Eesti traditsiooniliste maastike mitmekesisust säilitava põllumajandus-, metsa- ning maaelupoliitika väljaarendamisele.

2.2.7. Aidata teadus- ja arendustöö tulemuste rakendamise kaudu kaasa maapiirkondade esteetilise ja funktsionaalse elukeskkonna tagamisele, regionaalarengu edendamisele ning tööhõive ja konkurentsivõime suurendamisele. Arendada välja riigi toidujulgeolekut käsitlevad uurimissuunad.

 

3. Strateegia elluviimiseks vajalikud tegevused

 

3.1. Teadus- ja arendustegevus

3.1.1. Jätkata akadeemilise tegevuse vastusvaldkondades tugevate teadusrühmade väljaarendamist, suurendades erinevate vastutusvaldkondade ja struktuuriüksuste koostööd ning koordineeritust teadusteemade ning uute inter- ja multidistsiplinaarsete projektide elluviimiseks.

3.1.2. Tõsta teadus- ja arendustegevuse süsteemi efektiivsust, tugevdades koostööd teiste ülikoolide ja teadusasutustega nii kodu- kui välismaal ning suurendades osalemist rahvusvahelistes projektides.

3.1.3. Tugevdada ressursside säästliku kasutamise ja tervisliku toidu tootmisega seotud metsanduslikke ning taime- ja loomakasvatusalaseid uurimissuundi.

3.1.4. Soodustada uute uurimissuundade väljaarendamist veterinaarmeditsiini uurimisvaldkondades.

3.1.5. Arendada edasi ohutu, kvaliteetse ja tervisliku toidu tootmisega seotud toiduhügieeni ja toiduteaduse uurimissuundi.

3.1.6. Luua paremad võimalused kompetentsi kasvuks ja sünergia tekkeks põllumajandusega seotud erinevates valdkondades, arendada edasi taristut mikrobioloogilisteks, geneetilisteks ja keemilisteks uuringuteks.

3.1.7. Arendada edasi maastikuarhitektuuri uurimissuundi, lähtudes maastike ja elukeskkonna kvaliteedi ning loodus- ja kultuuriväärtuste jätkusuutliku kasutamise olulisusest piirkonna sotsiaalmajanduslikus arengus.

3.1.8. Tugevdada ja arendada elurikkuse alast teadustööd, sh alusuuringuid ja geneetilise mitmekesisuse uuringuid, soodustades ühise laboratoorse baasi ja loodusteaduslike kogude väljaarendamise ning ühiste uurimisprojektide tulemusel erinevate uurimisgruppide koostööd.

3.1.9. Arendada edasi biotehniliste süsteemide uurimissuundi.

3.1.10. Jätkata taastuvenergeetika-alaste uurimissuundade väljaarendamist.

3.1.11. Jätkata regionaalarengu ja maaelu sotsiaal-majandusliku arenguga seotud uurimissuundade väljaarendamist.

3.1.12. Arendada kõigil tasanditel infotehnoloogilist teenindust ja infovahetust teadlase- ja kliendikesksemaks.

3.1.13. Jätkata ühiskasutusega, akrediteeritud kvaliteedisüsteemi omavate laborite väljaarendamist. Töötada välja nende juhtimis-, majandamis- ning ühiskasutussüsteem, akrediteerida analüüsimeetodid.

3.1.14. Arendada loomkatsete baasi katseloomateaduse ning kliiniliste ja ravimiuuringute jaoks.

3.1.15. Arendada molekulaarseid uurimissuundi ja rajada vastav õppe- ja teaduslabor.

3.1.16. Süvendada uuringuid kliimamuutuste ja inimtegevuse mõjust maismaa ja veeökosüsteemide toimimisele ning elurikkusele.

 

3.2. Teadmus- ja tehnoloogiasiire

Ülikool on võtnud endale vastutuse või teiste ülikoolidega kattuvates valdkondades kaasvastutuse tagada akadeemilise tegevuse vastutusvaldkondade konkurentsivõime ja areng.

Läbiviidavad teadusuuringud peavad tagama loodusressursside kasutamise ja kaitsega seotud era- ning riigisektori eduka toimimise. Olulise tegevusvaldkonnana nähakse nn nõudlusel põhinevate uuringute läbiviimist, kusjuures nõudlus biomajandusega seotud uuringute järele pärineb nii riigi- kui erasektorist ja näitab kiiret kasvu.

3.2.1. Suurendada innovaatilise kõrgtehnoloogia rakendamisele suunatud teadus- ja arendustegevuse osatähtsust, selleks:

1) tõsta innovatsiooniprotsesside juhtimise suutlikkust, tagada professionaalsete tugiteenuste osutamise jätkusuutlikkus, et võimaldada loodavat intellektuaalomandit paremini analüüsida, hinnata, kaitsta ja kommertsialiseerida;

2) suurendada koostöövõimet ettevõtlussektoriga, analüüsida rakendusuuringute tulemuste turupotentsiaali ja toetada kaasfinantseerimise kaudu eelkõige turuorientatsiooniga uuringuid, kaasata rakendusuuringutesse doktorante;

3) aidata kaasa koostööpartnerite leidmisele ja koostöölepingute sõlmimisele ning uuenduslike lahenduste kasutuselevõtule ettevõtetes, pakkuda ettevõtetele spetsialistide konsultatsioone, katsete tegemist ja teisi teadus- ja arendustööga seotud teenuseid.

3.2.2. Jätkata vastutusvaldkondadega seotud teadus- ja arendustegevuse, täiendõppe ja nõuandetegevuse alase koostöö arendamist tootjaorganisatsioonide, erialaliitude ja ettevõtetega ning teiste ülikoolide ja teadusasutustega.

3.2.3. Arendada välja uute tehnoloogiate loomiseks vajalik taristu (laborid, seadmed ja aparatuur), et tõsta ülikooli võimekust reageerida tulemuslikumalt ettevõtete ja ühiskonna vajadustele.

3.2.4. Määratleda tehnoloogiapüramiidi komponendid ja uuendada neid toimunud muutustest lähtuvalt.  

3.2.5. Töötada välja Eesti Maaülikooli turundusstrateegia.

 

3.3. Teadus- ja arendustegevusega seotud kõrgharidus

3.3.1. Arendada välja kaasaegsetele nõuetele vastav teadus- ja arendustegevuse keskkond, mille mõjul paraneb kõrghariduse ja kraadiõppe kvaliteet ning teaduses, riigisektoris ja ettevõtluses tööle asuvate inimeste kvalifikatsioon ja konkurentsivõime.

3.3.2. Luua paremad võimalused doktoriõppe efektiivsuse parandamiseks teadustöö kvaliteedi parandamise kaudu. Rakendada kõik doktorandid valdkonnaga seotud teadusteemade ja projektide täitmisesse.

3.3.3. Korraldada järjekindlalt konkursse doktorantidele heade juhendajate leidmiseks, soodustada ühisjuhendamist.

3.3.4. Rakendada doktoriõppe efektiivsuse parandamiseks doktorikoolide pakutavaid võimalusi, võtta osa doktorikoolide süsteemi väljaarendamisest ja tagada rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemise kaudu doktorantide mobiilsus.

 

3.4. Teadlased, sh järeldoktorid ja insenerid

3.4.1. Tagada koolkondade järjepidevus.

3.4.2. Suurendada jätkusuutliku arengu tagamiseks teadus- ja arendustegevuses rakendatavat inimressurssi, tõsta teadlaste ja inseneride arvu ning kompetentsi.

3.4.3. Rakendada meetmeid, et laiendada teadlaste isiklikke rahvusvahelisi kontakte, erinevate riikide teadlaste vahelist koostööd ja teadlasvahetust.

3.4.4. Kasutada tulemuslikumalt järeldoktorantuuri võimalusi.

 

4. Elluviimise korraldus

4.1. Konkurentsivõime tagamiseks peab ülikooli organisatsioon ja juhtimine kindlustama arenguks vajalikud muudatused nii, et sisemine konkurents, piisava suurusega uurimisgrupid ja finantseerimisvõimaluste asjatundlik kasutamine tagaksid teadlastele ja õppejõududele tööks ja järelkasvu ettevalmistamiseks vajaliku motivatsiooni.

4.2. Teadus- ja arendustegevuse ning teadmus- ja tehnoloogiasiirde jätkusuutlikkus on otseselt sõltuv kaasaegsetele nõuetele vastava teadus- ja arendustegevuse keskkonna arengust ning teadus- ja arendustegevuse kvaliteedist.

4.3. Akadeemiline jätkusuutlikkus tagatakse kõrghariduse, doktoriõppe ja uurimistöö tulemuslikkuse parandamise kaudu.

4.4. Ühiskonna keskkonnateadliku mõtteviisi ning säästva arengu edendamise eesmärgil on koostatud Eesti Maaülikooli strateegia „Roheline ülikool“.

4.5. Õppe- ja teadustöö lähendamise kaudu parandatakse õppetöö kvaliteeti, andes samal ajal võimaluse suurema hulga inimeste kaasamiseks teadustöösse.

4.6. Strateegia alusel töötatakse vajaduse korral välja konkreetsed tegevuskavad lühema ajavahemiku või kitsamate tegevuste jaoks. Igaks aastaks koostatakse arendusülesanded, mis peavad vastama strateegia põhimõtetele. Arendusülesannete täitmist arutab ülikooli nõukogu vähemalt üks kord aastas.

4.7. Strateegia eesmärkide täitmise ja arengusuundade jälgimiseks kasutatakse järgmisi indikaatoreid:

1) korralise evalveerimise tulemused;

2) publikatsioonide arvandmed;

3) teadus- ja arendustöö lepingute ja projektide arvandmed;

4) teadus- ja arendustöö erinevate finantseerimisallikate arvandmed;

5) teadus- ja arendustegevuse tulude osakaal eelarves;

6) teadustöötajate ja õppejõudude teadustöö tulemuslikkuse arvandmed;

7) teadus- ja arendustegevusega seotud töötajate arvandmed;

8) doktoriõppe efektiivsus ja doktoritööde kaitsmine;

9) teadustulemuste populariseerimine.

4.8. Strateegia elluviimisega seonduvaid tegevusi koordineerib teadusprorektor. Akadeemilise tegevuse vastutusvaldkonna seisundi, konkurentsivõime ja arengu eest vastutab vastav instituut. Konkreetse valdkonna tegevust koordineerib üldjuhul korraline professor, kes kannab vastutust valdkonna, selle raames töötava töörühma ja töörühma liikmete ning arengu eest.