Akadeemilise kultuuri kandjana edendame teaduspõhise hariduse kaudu loodussäästlikku mõtteviisi ning maaelu tarka ja tasakaalustatud korraldamist.

Pressiteated

Maaülikooli kalateadlased: kalakasvanduses ja kärestikus elanud lõhe kasvu mõjutavad erinevad geenid

16:25 01.02.2016

Eesti Maaülikooli ja Turu Ülikooli teadlaste hiljuti avaldatud uuringus hinnati keskkonnast sõltuvate geenide mõju lõhel. Geneetilise kaardistamise tulemusel leiti, et genoomi piirkonnad, mis mõjutasid lõhe kasvu kasvanduses, ei omanud sarnast mõju looduslikes tingimustes. Samas geenid, mis mõjutasid lõhe kasvu looduses, ei mänginud kasvanduses olulist rolli. 

Uuringut juhtinud Eesti Maaülikooli kalateadlase Anti Vasemägi sõnul on läbiviidud uuring üks esimesi sellelaadseid kogu maailmas, sest see ühendab eksperimentaalse ökoloogia ja genoomika teadusvaldkondi. ”Viimase viieteistkümne aasta jooksul on avaldatud arvukalt uurimistöid kalade kasvu ja haigustundlikkuse geneetilise kaardistamise kohta, kuid nende tunnuste molekulaargeneetilist tagapõhja looduslikes tingimustes pole siiani uuritud,” rääkis Vasemägi. Teadlase sõnul on kasvu mõjutavate geenide ja keskkonna vahelised vastastikmõjud tõenäoliselt tingitud toidubaasi ja asustustiheduse erinevustest. Ta lisas, et kui väikeses basseinis tagab noorkala kiire kasvu hea kunstliku toidu omastavus ja agressiivsus, siis looduses on suurema tähtsusega optimaalne energiakulu vastavalt toidu saadavusele ning sobiva territooriumi kehtestamine.

Vasemägi sõnul on geenide ja keskkonna vahelisi mõjusid põhjalikult uuritud laboratoorsetel mudelorganismidel: ”Erinevalt äädikakärbsest on lõhe ja forell väga sobivad liigid geenide mõju hindamiseks looduses, kuna ühe emaskala marja kunstlikul viljastamisel on võimalik saada mitmeid tuhandeid järglasi ning pärast asustamist on vöimalik kalu uuesti kinni püüda.” Vasemägi lisas, et uuringu tulemused näitavad ilmekalt keskkonna olulist rolli komplekssete ehk mitmete geenide poolt mõjutatud tunnuste avaldumisel.

Uuring sai teoks tänu heale koostööle RMK Põlula kalakasvatusosakonnaga. Töö tulemusi kirjeldav teadusartikkel ilmus 2016. aasta jaanuaris ajakirjas Functional Ecology ning uuringuid toetas Eesti Teadusagentuur.

Artikkel: Anti Vasemägi, Siim Kahar, Mikhail Yu. Ozerov (2016) Genes that affect Atlantic salmon growth in hatchery do not have the same effect in the wild. Functional Ecology, early view; http://www.functionalecology.org/view/0/summaries.html#vasemaegi499