Edendame teaduspõhise hariduse kaudu loodussäästlikku mõtteviisi ning maaelu tarka ja tasakaalustatud korraldamist.

Pressiteated

Doktoritöö võrdles mahe- ja tavakartulikasvatussüsteeme

00:00 02.12.2015

Reedel, 4. detsembril kell 11.15 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorandi Berit Teini väitekiri „Viljelussüsteemide mõju kartuli mugulasaagile ja kvaliteedile“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks põllumajanduse erialal.

Doktoritöö raames uuritakse, kuidas erinevad sama külvikorda järgivad viljelussüsteemid mõjutavad kartuli kogu ja kaubanduslikke saake, mugulate toiteainete, nitraatide, tärklise ja kuivaine sisaldust kui ka erinevate mugulahaiguste esinemist – neid näitajaid määratletakse kui mugulate kvaliteedinäitajaid. „Töö peamine hüpotees on, et kartuli saagikus ning mugulate toitainete, nitraatide, kuivaine ja tärklise sisaldus kui ka mugulahaiguste esinemine sõltuvad kõik viljelussüsteemist, külvikorrakultuuridest ning kliimatingimustest,“ rääkis maaülikooli doktorant Berit Tein. „Tulenevalt töö hüpoteesist olid uurimustöö eesmärkideks hinnata viljelussüsteemi mõju kartuli saagierinevustele, uurida, kuidas erinevad viljelussüsteemid mõjutavad mugulate makrotoitainete kontsentratsiooni kui ka kuivaine ja tärklisesisaldust ning mugulahaiguste esinemist.“

Uurimistööst ilmnes, et uuritavate aastate keskmisena oli viljelussüsteemidel usutav mõju kartuli saagikusele, mugulate osade toitainete (N, P ja Mg) ning nitraatide (NO3–) sisaldustele kui ka mugulahaiguste nagu kuivmädanik, hõbekärn ja harilik kärn esinemisele. „Seega viljelussüsteemide toitainetega varustatus kui ka nende allikas võivad suuresti mõjutada mõningaid mugulate kvaliteedinäitajaid,“ selgitas Tein. Mugulate K, Ca, tärklise ja kuivaine sisaldused kui ka märgmädaniku esinemine ei olnud vastupidiselt mõjutatud erinevatest viljelussüsteemidest ning nende toitainetega varustatusest kui välistatakse kasvuaasta ilmastikutingimuste mõju. „See, kuidas konkreetne süsteem mõjutab mugulate kvaliteediomadusi, on otseselt mõjutatud ka kasvuperioodi keskkonnatingimustest.“

Selliseid mitmefaktorilisi uurimusi on läbi viidud väga vähe, sh selliseid, mis otseselt võrdlevad mahe- ja tavasüsteeme, on veelgi vähem. Doktoritööst saavad kasu kindlasti tootjad, sest see selgitab, kuidas edukalt toime tulla erinevate haigustekitajatega.

Doktoritöö juhendaja on dotsent Are Selge, kaasjuhendajad on teadur Viacheslav Eremeev ja vanemteadur Evelin Loit, oponent prof. Dr Paul C Struik (Wageningen UR, Holland).

Doktoritöö avalik kaitsmine toimub metsamajas (Tartu, Kreutzwaldi 5) ruumis 2A1.