Haridus on see, mis pärast koolis õpitu unustamist järele jääb.

Pressiteated

Ukraina piimatootjad soovivad jõuda Eesti parimate farmide tasemele

09:58 23.10.2015

14.-18. oktoobrini toimus Eesti-Ukraina arengukoostööprogrammi projekti raames Põhja-Ukraina Tšernigovi oblasti piimatootjate õppereis Eesti piimatootmisfarmidesse.

Eestis toimunud õppereisi käigus tutvustati lähemalt Eesti piimatootmise taset kolme erineva farmi näitel, näidates teaduse rakendamise võimalusi piimatootmise igapäevases praktikas. Valitud farmide kaudu soovisid Eesti Maaülikooli teadlased näidata võimalusi piimatootmises erineva suurusega farmides, kus rakendatakse kaasaegset erineval tööpõhimõttel kasutatavat tehnoloogiat. 
 
Eesti juhtivate piimatootmisettevõtete omanikud ja juhid tutvustasid Ukraina koostööpartneritele farmides erinevaid kasutuselolevaid tehnoloogiaid. AS Metsaküla Piim omanik Jaan Metsamaa sõnul kasutatakse nende farmides robotlüpsitehnoloogiat De Laval, millega lüpstakse igapäevaselt 480 lehma. AS Väätsa Agro tegevjuht Lenno Link näitas Euroopa üht suurimat lüpsifarmi ja -karusselliplatsi, mis võimaldab tunni ajaga lüpsta kuni 400 lehma ja igapäevaselt suurusjärgus 2000 lehma. Samuti käidi ka AS Tartu Agro Vorbuse farmis, mille omanikud Maie Mölder ja Leo Linnus tutvustasid oma 24-kohalist paralleellüpsiplatsi, kus lüpstakse päevas kuni 700 lehma.
 
Õppereisi käigus külastati ka Maaeluministeeriumi, kus külalistele tegid põhjaliku ettekande põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talvik ja välissuhete osakonna juhataja Ruve Šank, kes rääkisid Eesti põllumajanduse arengust ja EL põllumajandustoetuste mõjust piimandussektorile. Välisministeeriumi külastuse käigus anti ülevaade koostööprojekti tegevuste käigust projektipartnerite poolt. Külalised Ukrainast tutvustasid oma tegevusvaldkondi põllumajanduses ja avaldasid ootusi käimasolevale projektile.
 
Ukraina delegatsiooni juhi Aleksandr Pridgornõi sõnul näevad Ukraina põllumajandusettevõtjad lootusrikkalt oma riiki tulevikus Euroopa Liidu liikmena. “Me oleme koostöös Eesti piimatootmisettevõtjatega ja Eesti Maaülikooli teaduritega saanud olulist informatsiooni ja lisateadmisi, mida kavatseme kindlasti kodumaal farmides rakendada. Tunnen, et nüüd on meil võimalik paremini aru saada muudatuste tegemise vajalikkusest oma tootmises saavutamaks seatud eesmärke,” lisas ta.
 
Eesti Maaülikoolis tervitas Ukraina külalisi rektor Mait Klaassen, kes tegi ülevaate Eesti Maaülikooli ajaloost, struktuurist ja arengust rahvusvahelisel teadusmaastikul. Ukraina põllumajandusettevõtjatele näidati ka maaülikooli kaasaegse tehnoloogiaga varustatud laboreid. Maaülikoolis läbi viidud seminari käigus tutvustati peamisi piimatoodangu mõjufaktoreid. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi lektor Piret Kalmus rääkis oma ettekandes mastiidi kaasaegsetest ravivõimalustest, dotsent Kalle Kask selgitas lehmade sigimisprobleemide mõju piimatoodangule, põllumajandus- ja keskkonnainstituudi dotsent Are Selge tutvustas silotootmise uusimaid rakendusi ning söötmisnõustaja Tarmo Lodi selgitas loomade söödaratsioonide järgimise vajadust ja selle mõju piimatoodangule.

"Oleme äärmiselt tänulikud Eesti Maaülikooli ekspertgrupile, kes korraldasid sisutiheda tegevuskava visiidiks ja võimaldasid lähemalt tutvuda Eesti piimatootmise argipäevaga,” kommenteeris Ukraina delegatsiooni juht Aleksandr Pridgornõi. "Samuti on palju õppida Eestis hästi toimivast koostöövõrgustikust valitsusasutuste, teadusasutuste ja tootjate vahel", lisas ta.
 
Eesti-Ukraina arengukoostööprogrammi projekti eesmärgiks on konkurentsivõimelise ja keskkonnasõbraliku piimakarja jätkusuutliku majandamismudeli rakendamine Tšernigovi oblasti põllumajandusettevõtetes.
 
Projekti juhtpartner on Eesti Maaülikool. Projekti Ukraina poolne partner on mittetulundusühing „Narodna Rada Tšernigovsinõ“. Projekti rahastab Eesti Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.