Haridus on see, mis pärast koolis õpitu unustamist järele jääb.

Pressiteated

Maaülikooli kure-uurija: esialgsetel andmetel peatub enim sookurgi Lahemaal ja Pärnumaal

10:15 24.09.2015

Septembri lõpuni jätkuvad Eesti Maaülikooli teadlaste eestvedamisel sookure riikliku seire raames sügisrändel peatuvate sookurgede rändekogumite loendused, esialgsed loendusandmed on uurijatel juba ka olemas. 

„Silmatorkavalt palju on kurgi Lahemaal – 6800 isendit, mis on senine seireloenduste rekord alates 1994. aastast, ning Pärnumaal Tootsis, kus peatub ligi 6000 isendit, mis on samuti uus loendatud arvukusrekord sellel seirealal,“ ütles Eesti Maaülikooli vanemteadur Aivar Leito, kes tõdes samas, et suhteliselt vähem on varasemaga võrreldes kurgi Ida- ja Kagu-Eestis. Ligi 6000 kurge peatub ka Matsalus ja Saaremaal, 3700 kurega on Silma seireala Haapsalu tagalahtedel. Kokku peatus või peatub praegu Eestis ligikaudu 35 000 sookurge. 
 
„Võrreldes varasemate seireaastatega (need toimuvad igal 3. aastal) oli kurgi pisut üle keskmise, senine maksimum oli 2006. aastal, kui sügisel septembriloendustel loendati Eestis korraga kokku 55 000 peatuvat sookurge.“ Sookure pesitsusasurkonna suurus on Eestis praegu ligikaudu 7000 paari. 

„Pesitsejate arvukus tõusis kuni viimase ajani väga kiiresti ja jõudsalt viimastel aastatel on juurdekasv aeglustunud,“ lisas Leito. „Põhjus on siin selles, et parimad pesapaigad on juba hõivatud ning seal on kurgede pesitsemine suurest asustustihedusest tingitud toidu- ja eluruumikonkurentsi ning stressi tõttu suure surve all. See aga vähendab kokkuvõtteks pesitsusedukust ja produktiivsust – see omakorda pärsib populatsiooni kasvu tervikuna, ehkki kõik potentsiaalsed pesitsuspaigad ei ole veel praegugi Eestis hõivatud.“  
Sookure riikliku seire loendusperiood on 14.-27. septembrini, kesksed loenduspäevad olid sel aastal 20. ja 21. september. Sookure riiklikku seiret viiakse Eestis läbi 1994. aastast.