Haridus on see, mis pärast koolis õpitu unustamist järele jääb.

Pressiteated

Maaülikool avab Tõnissoni majas Arnold Rüütli posteri 

16:47 21.09.2015

Neljapäeval, 24. septembril kell 16.00 avatakse Eerikal Eesti Maaülikooli mahekeskuses President Arnold Rüütli teadustegevust käsitlev poster.

Tartu linna piiril Eerikal asuvas Tõnissoni majas on toimetanud kaks riigipead – iseseisvuse mõtte üks oluline kandja ning taastaja, esimene riigivanem Jaan Tõnisson pidas seal tänini vilju kandvat õunaaeda. Häärber kuulus tema vennale Jüri Tõnissonile ning lisaks õuntele kasvatasid vennad seal veel palju teisigi aiasaadusi ning edendasid laialdast aianduslikku tegevust istikute, seemnete, aiasaaduste ja aiandustarvikute abil. Möödunud sajandi teises pooles pühendus majas oma teadustööle Arnold Rüütel, kes soovis leida lahendusi efektiivseks piimatootmiseks ning kaitstes sel alal ka oma doktoritöö.
 
„1950. aastate lõpul asuti Eestis kümnendi algul külanõukogude ja kunagiste valdade baasil rajatud sageli väikeseid kolhoose ühendama suuremateks majanditeks,“ rääkis Eesti Maaülikooli vanemteadur Erki Tammiksaar. „Eeskujuks Eesti kolhoosidele moodustati 1960. aastal Ilmatsalu sovhoosi ja mitme kolhoosi ühendamisel Tartu katse-näidissohvoos, mille direktorina töötas aastatel 1963-1969 Arnold Rüütel. Sellise suursovhoosi eesmärk oli pretensioonikas: ümber korraldada kogu sovhoosi töö, spetsialiseeruda ainult piima-lihasuunalisele karjakasvatusele ning muuta sovhoos majanduslikult tasuvaks. Vajadus sovhoosi kasumlikkust piimatootmise produktiivsuse tõstmisega suurendada viis Rüütli mõttele uurida, milline piimatootmise tehnoloogia oleks Eestis kõige sobilikum, ent samas vähem tööjõumahukas.“ 
 
1969. aastal valiti Rüütel Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektoriks, misjärel avanes tal võimalus rajada spetsiaalne laiapõhjaline põllumajanduse industrialiseerimise uurimisgrupp. Uurimisgrupp paigutati Eerikale Tõnissonide häärberi peahoonesse. 1970.-1975. aastani analüüsiti seal loomafarmide tehnoloogilist protsessi kõikides Eesti NSV sovhoosides ja Viljandi rajooni kolhoosides ning töötati välja perspektiivse loomakasvatuse paiknemise mudel Viljandi rajoonile. Neid materjale kasutas Arnold Rüütel oma kandidaaditöös „Eesti NRV piimkarjakasvatuse kontsentreerimine“, mis retsensentide hinnangul vääris doktorikraadi. Huvi uurimisgrupi distantsuuringute vastu näitas üles isegi Moskvas asunud kosmosekeskus.
 
Järgneva 12 aasta jooksul töötati välja piimakarjapidamise tehnoloogia – Eerika katselaudas juurutati nn konveiersüsteem, mille puhul nii jõu- kui põhisööda etteandmine oli automatiseeritud, arvestades iga looma individuaalset söödavajadust. Konveiersüsteemi edasiarendamine jäi kõrge maksumuse taha ning tuli leida uusi lahendusi kulude kontrollimiseks, samas säilitada saavutatud efektiivsus. Selleks võeti kasutusele ainulaadsed responderid loomade automaatseks identifitseerimiseks söötmise faasis. 
 
Rüütli uurimisgrupi uurimissuund oli tol ajal unikaalne kogu maailmas, sarnaseid uuringuid tehti veel ainult Hollandis. Eesti põllumajandus ning selle arenguprobleemid on Rüütlile tänaseni üheks kõige olulisemaks teemaks. Sellest annab tunnistust kasvõi see, et 1991. aastal kaitses ta põllumajanduse industrialiseerimise uurimisgrupis kogutud andmete põhjal edukalt oma doktoriväitekirja „Piimatootmise tehnoloogia täiustamine loomakasvatuse intensiivistamise tulemusel“. 1994. aastal oli ta Eesti maarahva erakonna asutamise juures ning selle esimene esimees. 
 
Tunnustust Eesti põllumajanduse arendamise eest jagavad välismaa ülikoolid ja teadusasutused Arnold Rüütlile tänaseni. Eesti Maaülikool on omapoolse tunnustusena riigimeestele Tõnissoni majas avanud juba Jaan Tõnissoni posteri, President Arnold Rüütli poster avatakse 24. septembril.