Oleme kõrgelt hinnatud õppeasutus ja teaduskeskus loodusvarade säästliku kasutamise ja maamajanduse valdkonnas.

Pressiteated

Doktoritöö uuris kasvutingimuste mõju hariliku männi puiduomadustele

10:58 12.06.2015

15. juunil kell 10.00 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi doktorandi Regino Kase väitekiri „Kasvutingimuste mõju hariliku männi (Pinus sylvestris L.) puidu füüsikalis-mehaanilistele omadustele Eestis“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks metsanduse erialal.

Regino Kask selgitas, et käsiraamatute ja erinevate normide võrdlustabelites puuduvad Eestis kasvavate puuliikide puidu omaduste andmed: „Sama puuliigi puidu omadused sõltuvad muuhulgas üsna palju geograafilisest piirkonnast ja kasvutingimustest, mistõttu ei saa naabermaade uurimistulemusi sageli otse üle võtta ning seepärast on vaja kohapealseid uuringuid“. Just seetõttu oli Kase doktoritöö eesmärgiks määrata mõningate füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste varieerumist männi peamistes kasvukohatüüpides, uurida puidu omaduste muutumist männitüve radiaal- ja pikisuunas, uurida juveniilpuidu omadusi männitüves, samuti selgitada välja mõnede metsakasvatuslike võtete (kuivendamine, väetamine) mõju männipuidu omadustele ning teha kindlaks pikaajalise tolmusaaste mõju männipuidu omadustele.

Doktoritöös selgus, et puude kasvutingimused erinevates kasvukohtades mõjutavad oluliselt puidu omadusi, kusjuures männipuidu omaduste varieeruvus on suur nii puu tüves, puistus kui ka puistute vahel. Näiteks puidu niiskus sõltub Kase sõnul otseselt kasvukoha tingimustest: „Niiskust on rohkem soomännikutes kui pohla- ja mustikamännikutes kasvavates puudes.“ Lisaks selgus, et nõmmemetsades kasvanud hariliku männi puit on paremate ning rabades kasvanud halvemate omadustega. „Kasvutingimuste muutmine mineraalväetiste lisamisel võib suurendada männikute tootlikkust, kuid sellega ei pruugi paraneda puidu kvaliteet,“ leidis Kask. Metsa kuivendamine vähendab aga puidu tihedust ja sügispuidu osa aastarõngas: „Selline efekt ilmneb ainult esimestel kuivendamisjärgsetel aastatel, hilisem mõju on vastupidine – sügispuidu osa ja tihedus suurenevad ning lõpuks saavutatakse paremad tehnilised omadused.“

Selgus ka, et aluseline keskkond ja aluselise tolmu pikaajaline heide tsemendivabrikutest on vähendanud ladva ja külgvõrsete ning tüve radiaalset juurdekasvu, kuid võib stimuleerida lülipuidu teket, puistu varasemat küpsemist ja vananemist. „Mõõdukalt saastunud keskkond stimuleerib kasvava männi radiaalset juurdekasvu, kuid see ei too kaasa sügispuidu protsendimäära langust ega puidu tiheduse vähenemist,“ täpsustas doktorant. „Puidu juurdekasv on suure tolmusaaste piirkonnas aeglasem, aastarõngad kitsamad ning tihedus ja sügispuidu osakaal suuremad võrreldes saastamata aladel kasvava puiduga. Puidu keskmised tugevusnäitajad on väga suure saastega aladel tüve ristlõikes väiksemad kui saastamata puistutes.“

Avalik kaitsmine toimub Tartus Kreutzwaldi 5 ruumis 2A1. Doktoritöö juhendaja on Dr. Jaak Pikk ja oponent Dr. Māris Daugavietis (Latvian State Forest Research Institute “Silava”, Läti).