Haridus on see, mis pärast koolis õpitu unustamist järele jääb.

Saatesari EPAkad

EPAkad – 6-osaline dokumentaalsari loodus- ja põllumajandusteadustega tegelevatest huvitavatest inimestest. Mõtteline jätk möödunud aastal samal ajal ETV eetris käinud sarjale “Insenerid”.

EPAkad on mõeldud laiale auditooriumile üldarendavaks ja pisut ka praktilisi teadmisi andvaks sarjaks, sh. ka noortele, kel ees erialavalik.

Sari koosneb järgmistest saadetest, mis kõik on vaadeldavad ka üksikuna:

EPAkad. Mustikaid kodustamas                      

EPAkad. Putukajahil
EPAkad. Lehma täiustamas
EPAkad. Metsa katsetamas
EPAkad. Järvesid sõelumas
EPAkad. Maastikupuslet harutamas

Sarja üldiseloomustus:

Inimesed, kes seisvad hea selle eest, et meie laual oleks maitsev ja puhas Eestimaine toit, et metsad ja järved püsiksid hea tervise juures ning ümbritsev  elukeskkond oleks toeks meie endi tervisele ja enesetundele, tulevad tavainimesele meelde alles siis, kui midagi on viltu. Kui avastame näiteks, et vana tuttav supluskoht järverannas on mõne aastaga lootusetult roogu kasvanud, või et vanaema mustikametsast on üleöö saanud tondifilmi tegemiseks paslik songermaa... kui kaunis maastik, mida möödasõidul ikka imetlesime, enam maanteele kätte ei paista, sest ümberringi laiutab karuputk, või kui väikelinna ainsas kohvipoes pole kohvikõrvaseks muud valikut kui lõiguke „igikestvat“ poola keeksi, millele müüja on lahkesti nõus aerosoolpudelist tirtsu „igikestvat“ vahukoort peale pritsima.

Veelgi vähem neist asjameestest, kes loodushoidu, põllupidamist ja loomakasvatust korraldavad ning neist, kes künnavad, külvavad, lüpsavad, raiuvad, istutavad, kaevavad kraave ja rajavad teid, - oskame igapäevase leiva ja elukeskkonna taga näha teadlaste tegemisi. Just neist – maastiku- , järve-, metsa- , loomakasvatus-, marja- ja putukateadlastest ning nende tegemistest jutustabki dokumentaalsari „EPAkad“. Sääraste inimeste poolt ülikoolide teaduslaboreis tehtavate uurimuste praktilise väärtuse sõnastab näiteks üks sarjas ülesastuja, marjatalunik Toomas Jaadla väga lihtsasti: ega kõiki vigu jõua ka igaüks ise läbi teha!

 

Kaamera vahendusel laboreisse kiigates, teadlasi välitöödel saates ning nende jutustusi kuulates saab vaatajalegi selgemaks, missugused protsessid ümbritsevas keskkonnas toimuvad ja missugune on toimuvaga seotud nähtuste sügavam olemus, põhjuste ja tagajärgede seos. Miks näiteks on tähtis säilitada iga hinna eest mõni silmailu mõttes kahvatu, kuid putukate-mutukate jaoks oluline vääriselupaik; mis on tegelikult juhtunud järvevees, kui silmaga näeme, et vesi on sogane ja suplema ei kutsu; kuidas on omavahel seotud võssa või tee äärde visatud rehvid-plastpudelid-kilekotid ja sääskederohkus ja mis saab sarvekandjaist-piimaandjaist, kui aretuse eesmärk on üksnes eilsest rohkem piima saada. Muu kõrval meenutavad teadlased värvikaid seiku, mis katsetel ja uurimistöö käigus ette tulnud ning räägivad sellest, miks ja  kuidas neist üldse teadlased saanud on. Enamik neist on pärit tänase Põllumajandusülikooli, üsna vähe avalikkuse areenil figureeriva õppeasutuse eelkäijast – Eesti Põllumajanduse Akadeemiast ehk EPAst. Suu- ja harjumuspärane nimi Epa on aga käibel tänaseni ja seepärast kannab ka sari nime „EPAkad“.

Lisad: Sarjaga kaasneb mahukas hariduslike lisamaterjalide programm portaalis www.vedur.ee  analoogiliselt varasemate Haridusmeedia poolt toodetud sarjadega: saadetes kasutatud intervjuude tervikvariandid, lisaintervjuud, laiendid, näitlikud materjalid. Samuti foorum, küsimused-vastused ja nõustamine. 

Sarja on tootnud Haridusmeedia

Autor ja toimetaja Anne Lill, reźissöör Mati Kark, operaatorid Meelis Kadastik ja Arvo Mägi, produtsent Tiina Kangro.