Edendame teaduspõhise hariduse kaudu loodussäästlikku mõtteviisi ning maaelu tarka ja tasakaalustatud korraldamist.

Kloonimise tehnoloogia väljatöötamine

EAS toetab meie teadlaste imelehma tegu

EAS otsustas toetada 15,4 mln krooniga veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi sigimisbioloogia osakonna teadlaste rakendusuuringut «Kloonimise tehnoloogia väljatöötamine biotehnoloogiliste ravimite saamiseks transgeensetelt veistelt». Viieaastase projekti kogumaksumus on 25,9 mln kr, ettevõtluspartnerite omaosalus 10,48 mln.

Professor Sulev Kõksi juhitava teadlasrühma uurimistöö lõpptulemuseks on kaks transgeenset lehma – üks insuliini ja teine folliikuleid stimuleerivat hormooni (FSH) lüpsev. Selleni jõudmiseks arendavad ja testivad teadlased erinevaid kloonimisvõimalusi. Abiks on osakonna pikaajalised kogemused embrüosiirdamises ja lehma munarakkude katseklaasis viljastamises. Tõsisem töö transgeense veise loomise suunas algas 2008. aastal, kui saadi teemale baasfinantseering.

«Tänu toetusele lähme täispurjedes edasi, siiani nokitsesime põlve otsas,» rääkis Sulev Kõks. Abiraha võimaldab inimesi juurde palgata ning osa teenuseid hoopis sisse osta. Näiteks selgitab projekti partner OÜ LanLab genoomianalüsaatori abil põhjusi, miks kloonimine vahel ebaõnnestub.

«On ju kloonimine nagu kokandus – erinevate tegijate seljanka ei maitse ühtviisi, mõni paneb rohkem soola, teine pipart,» võrdles Kõks.

«EAS-i suur projekt ei tulnud liiga vara, oleme jõudnud väiksemate vahenditega väga palju tööd ära teha ja analüüsida selle «seljanka» komponente,» lisas töörühma liige professor Ülle Jaakma. «See on võtnud palju aega ja kulutanud närvi. Meil on olnud pessimistlikke perioode, mil kuude viisi mõni katselüli ei õnnestu ega saa selle põhjustest aru. Esmapilgul tühine muudatus, nagu aparaadi vahetus, muudab asja.»

Rõhk kvaliteedile

Projekti meeskonnal on plaanis teha embrüote kloonimise järgus kvaliteedikontrolli ja jõuda selleni, et siirdamiseks valitakse välja kõige kvaliteetsemad ja elujõulisemad.

Projekt on viieaastane, sest kogu protsess on pikk ja nõuab aega. Linnulennult vaadeldes näeb transgeense looma meisterdamine välja nii. Katseklaasis valmib geen, mida lehmal vaja hormooni tootmiseks. Geen siiratakse rakku. Raku tuum siiratakse munarakku. Sellest areneb kloonembrüo, kus uus geen sees. See siiratakse lehma emakasse. Sünnib uus transgeenne järglane, kelle piimas on insuliin või kasvuhormoon.

Tehnoloogia plussiks on «bioreaktori» kaudu saadavate valguliste ainete suured kogused ja ühtlane kvaliteet, mis teeb ravimite tootmist odavamaks. Väljatöötatavat tehnoloogiat saab kasutada ravimitööstuses ja tekivad võimalused spin-off firmade loomiseks maaülikooli baasil. Meie teadlaste töö vastu on huvi ilmutanud ka maailma juhtivaid kloonimislaborid Müncheni ülikooli geenikeskuses ja Taanis Aarhusi ülikoolis, kes on valmis koostööd tegema.

Ekspertide hinnangul on uuringuidee oma valdkonnas üks innovaatilisemaid Eestis.

Et teadlased saaksid tegelda teadusega asjaajamisse uppumata, on neile abiks olnud alates 2007. aastast tugiteenuse pakkujana agrobiotehnoloogia arenduskeskus. Keskuse juhataja Tõnu Mõistuse sõnul on tugiteenuse mudelit lihvitud ja nüüd andis see hea tulemuse.

«Projekt on meie ülikooli jaoks epohhi rajav ja see avab palju uusi uksi,» ennustas Mõistus. «Transgeense kloonimisega tegelevaid ülikoole on maailmas väga vähe. Meil on see pädevus olemas ja seega võimalus tuntust suurendada rahvusvahelisel tasemel ning ka majanduslikku kasu saada.»

 

 

Fotol: «See siin on meie jaoks veel läbiuurimata ala, kõrval olev aga see, mida juba teame,» selgitas Tõnu Mõistus (keskel) poolenisti tühjakssöödud kommikarbi abil kloonimisprojekti. Maiustamas on (vasakult) Pille Pärn, Sulev Kõks, Ülle Jaakma ja Aili Sarapik. Kommikarbiga «premeeris» töörühma ja iseennast Ülle Jaakma, kuuldes EAS-i toetusest.