Mitte see, mida sa mõnikord teed, vaid see, mida sa päevast päeva teed, on määrav. (J.Craig)

Biogaasi uuringud

Biogaasi uuringutes suur samm edasi

13. jaanuaril oli Metsamajas tavapärasest rohkem kuulda prantsuskeelset juttu – lisaks meie «omadele» prantslastele, professor Henri-Charles Dubourguier’le ja magistrant Thomas Leydier’le olid maaülikooli nõukogu saalis istet võtnud Prantsusmaa Riikliku Põllumajandusuuringute Instituudi (INRA) keskkonna biotehnoloogia labori direktor Jean-Philippe Steyer ja Prantsuse suursaatkonna esindajad. Suurejoonelise «dessandi» põhjuseks oli koostööleping, millele maaülikooli poolt kirjutas alla rektor Mait Klaassen ja INRA poolt Jean-Philippe Steyer.

Enne allkirjastamist andis J. P. Steyer, kes on maailma üks juhtivaid anaeroobse kääritamise automatiseerimise ja kontrolli süsteemi (ICA) teadlasi, ülevaate oma instituudist. INRA on 1946. a Prantsusmaal loodud agronoomia uurimisorganisatsioon, oma valdkonnas EL-i suurim. INRA keskkonna biotehnoloogia labor on maailmatasemel ekspert nii anaeroobse kääritamise kui ka ICA teadus- ja arendustegevuses.

Maaülikooli koostöö INRA esindajatega on toimunud 2007. aastast alates ning just ühised arutelud viisid biogaasi tootmise tehnoloogia ja juhtimise projekti käivitamiseni Eestis. Selle käigus rajatakse EMÜ Tehnikamajja biogaasi pilootseadmete labor, kus hakatakse arendama tööstuses biogaasi kasutamiseks sobivaid mudeleid.

Kasu kogu Eestile

Leppe allkirjastamisega anti senisele koostööle kindlamad eesmärgid ja piirid ning mõlemad pooled võtsid endale kohustuseks seda edasi arendada. Tõhustatakse ka teadusasutuste suhteid parema teabevahetuse ning koostööga EL-i tasandil. Lisaks nõustusid osapooled toetama vastastikust teadlaste ja kraadiõppurite vahetust ja juhendamist, et parandada oskusteabe liikumist.

Üldisemas plaanis vaadeldes toob see koostöölepe kasu tervele Eestile, kuna arendatav oskusteave aitab rakendusse võttes täita keskkonnaalaste õigusaktidega võetud kohustust suurendada 2015. aastaks taastuvatest allikatest tuleva energia osakaalu 15%-ni. Bioenergeetika ja biogaasi valdkonnal on suur potentsiaal fossiilkütustest sõltumatu energiavarustuse arendamisel.

Biogaasi teemaga on maaülikoolis tegeldud juba mõnda aega. 2007. aastal avatud labori ülesehitamisse investeerisid maaülikool ja KIK 4,2 mln kr. Tegevuse sihiks on viia biogaasiuuringud labori tasemelt pilootseadmete tasemele vastavalt INRA ja EMÜ vahelisele koostööleppele.


Biogaasilabori kirev seltskond:

  • Prof Henri-Charles Dubourguier (fotol keskel) – on koostööd teinud EMÜ-ga juba 2001. aastast. 2006. aastast on EMÜ erakorraline professor ning on elanud 2007. aastast püsivalt Eestis. Ta on biogaasilabori juht, juhendab nelja doktoranti. Oma olemuselt on ta Prantslane suure tähega!
  • Thomas Leydier (paremalt esimene) – pärit Prantsusmaalt, EMÜ magistrant. Tuli Eestisse 2005. a. Vastutab labori igapäevatöö asjaliku kulgemise, seadmete kalibreerimise jms eest. Teeb koos Marioga katseid erinevate lepingute jaoks. Armastab meeletult leivasuppi ja Tartut!
  • Mario Luna del Risco (paremalt teine) – pärit Kolumbiast, magistrikraadi kaitses Prantsusmaal, alates 2007. aastast EMÜ doktorant tänu Archimedese stipendiumile. Uurib biogaasitootmise kineetikat ja efektiivsust ning metanogeneesi inhibiitoreid. Jagab Thomasega leivasupiarmastust ja peab siin lummavaimaks selget aastaaegade vaheldumist.
  • Erkki Jõgi (vasakult esimene) – tehnikainstituudi energiakasutuse eriala magistrant ja laboritehnik, osaleb biogaasi pilootseadmete labori väljaehitamisel.
  • Argo Normak (vasakult teine) – tehnikainstituudi doktorant. EMÜ taastuvenergia keskuse juhataja. Uurib anaeroobse kääritamise kontrollimise ja automatiseerimise võimalusi.
  • Eugen Kokin – tehnikainstituudi dotsent, automaatika spetsialist.
  • Kaja Orupõld – veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsent. Nemad aitavad Thomast, Mariot, Erkkit ja Argot juhendada.

 

 

 

Fotol: Maaülikooli rektor Mait Klaassen ja Jean-Philippe Steyer allkirjastamas koostöölepingut